13.01.2015
Teekond Sodankylä'sse /Journey to Sodankylä
KRISTIN: Sõit Põlvast Tallinnasse oli väsitav. Kui juba Tallinna lennujaama jõudsime, olin ärevil, kuna olin esimest korda lennujaamas ja sain esimest korda lennukiga sõita. Lennud olid ohutud. Kui viimaks majutus kohta jõudsime, olime kõik väga väsinud. Sõime õhtusööki ja läksime magama.
KAIDO: See oli minu esimene reis välismaale. Mulle meeldis väga lennata.
DELIA: Hommikul pidin ma vara ärkama, sest aeg oli bussile minna. Kui me lennukis olime, siis ma ei jõudnud ära oodata, kuna me Helsingisse jõuame. Seejärel läksime Helsingist Rovaniemi ja peale seda majutuspaika.
TAAVI: Teisipäev algas vara, sest buss Tallinnasse väljus Põlva bussijaamast kell 3.40. Palju oli sel päeval istumist, ümberistumist ja niisama ootamist: kõigepealt umbes kolm tundi bussis, siis umbes poolteist tundi Tallinna lennujaamas, seejärel pool tunnikest lennukis, umbes kaks tundi Helsingi lennujaamas, tund aega jälle lennukis ja seejärel neli tundi Rovaniemi lennujaamas. Kõik kulges õnneks rahulikus tempos - kiirustama ei pidanud. Koos meiega lõid Rovaniemi väikese lennujaama ainsas söögikohas aega surnuks Belgia grupi õpetajad - õpilased, kes olid koos meiega Helsingis lennuki peale tulnud. Eks seda vaba aega sisustati mitmeti: söömise-joomise, nänni ostmise, piltide tegemise, maanduvate ja õhkutõusvate hävitajate vaatamise, suikumise või muu sahkerdamise ja mahkerdamisega. Lõpuks saabusid meie vastuvõtjad, buss ja teised grupid, keda oldi juba pikisilmi oodatud ning sõit jätkus veelgi põhja poole. Umbes pooleteise tunni pärast saabusime majutuskohta, milleks oli suur madal laagrimaja keset paksu metsa. Meid jagati tubadesse: poisid-mehed ühele poole ja tüdrukud-naised teisele poole. Pärast sisseseadmist anti veel õhtust kehakinnitust ja igaüks läks varem või hiljem magama.
MERLIN: Ka minule meeldis kõige rohkem lendamine. Eriti tore oli, et sain alati akna all istuda. Vaade oli, nagu ikka, võrratu! Kuigi ootamist oli palju, siis kulges aeg seekord kiiresti. Abiks olid tassike kohvi Helsingi lennujaamas ja vallatud "kitsepildid" ning "selfied" Rovaniemi lennujamas. Taaskohtumise rõõm vanade tuttavatega, peale pikka ootamist, oli ääretult suur.
KRISTI: Reisi algus oli mõnusalt rahulik. Tallinnas oli aega kohvrid pagasisse anda. Turvakontrollis jäid mõned lapsed ilma oma tarretisest ja jookidest ning siis saime veel lennukit oodatagi. Helsingi lennujaamas jõudsime juua tassi kohvi, sirutada jalgu ja mõni sai juba ostutiirugi ära teha.
KAIDO: See oli minu esimene reis välismaale. Mulle meeldis väga lennata.
DELIA: Hommikul pidin ma vara ärkama, sest aeg oli bussile minna. Kui me lennukis olime, siis ma ei jõudnud ära oodata, kuna me Helsingisse jõuame. Seejärel läksime Helsingist Rovaniemi ja peale seda majutuspaika.
TAAVI: Teisipäev algas vara, sest buss Tallinnasse väljus Põlva bussijaamast kell 3.40. Palju oli sel päeval istumist, ümberistumist ja niisama ootamist: kõigepealt umbes kolm tundi bussis, siis umbes poolteist tundi Tallinna lennujaamas, seejärel pool tunnikest lennukis, umbes kaks tundi Helsingi lennujaamas, tund aega jälle lennukis ja seejärel neli tundi Rovaniemi lennujaamas. Kõik kulges õnneks rahulikus tempos - kiirustama ei pidanud. Koos meiega lõid Rovaniemi väikese lennujaama ainsas söögikohas aega surnuks Belgia grupi õpetajad - õpilased, kes olid koos meiega Helsingis lennuki peale tulnud. Eks seda vaba aega sisustati mitmeti: söömise-joomise, nänni ostmise, piltide tegemise, maanduvate ja õhkutõusvate hävitajate vaatamise, suikumise või muu sahkerdamise ja mahkerdamisega. Lõpuks saabusid meie vastuvõtjad, buss ja teised grupid, keda oldi juba pikisilmi oodatud ning sõit jätkus veelgi põhja poole. Umbes pooleteise tunni pärast saabusime majutuskohta, milleks oli suur madal laagrimaja keset paksu metsa. Meid jagati tubadesse: poisid-mehed ühele poole ja tüdrukud-naised teisele poole. Pärast sisseseadmist anti veel õhtust kehakinnitust ja igaüks läks varem või hiljem magama.
MERLIN: Ka minule meeldis kõige rohkem lendamine. Eriti tore oli, et sain alati akna all istuda. Vaade oli, nagu ikka, võrratu! Kuigi ootamist oli palju, siis kulges aeg seekord kiiresti. Abiks olid tassike kohvi Helsingi lennujaamas ja vallatud "kitsepildid" ning "selfied" Rovaniemi lennujamas. Taaskohtumise rõõm vanade tuttavatega, peale pikka ootamist, oli ääretult suur.
KRISTI: Reisi algus oli mõnusalt rahulik. Tallinnas oli aega kohvrid pagasisse anda. Turvakontrollis jäid mõned lapsed ilma oma tarretisest ja jookidest ning siis saime veel lennukit oodatagi. Helsingi lennujaamas jõudsime juua tassi kohvi, sirutada jalgu ja mõni sai juba ostutiirugi ära teha.
14.01.2014
Sodankylä kool/ Sodankylä school
KRISTIN: Esimese päeva hommikul pidime vara tõusma. Läksime kooli. Kool oli väike, kuid seal valitses mõnus õhkkond. Saime koolis väga palju sõpru, peaaegu igast riigist. Soome kooli söögid olid teistsugused, kui meie kooli toidud. Kuid ikkagi meie kooli toidud on palju maitsvamad.
DELIA: Järgmisel päeval läksime kooli, seal meeldis mulle õues käimine.
KRISTI: Sodankylä kool jättis väga lihtsa ja koduse mulje. Klasside nimed olid raamatutest võetud: Vahtramäe, Kirsipuude allee, Prostokvašino, 100 aakri mets jt. Välisuksest sisse astudes sattusime avarasse halli, mida kasutati ka sööklana. Igal pool valitses töine meeleolu. Kõik lapsed ja õpetajad olid väga sõbralikud ning abivalmid.
DELIA: Järgmisel päeval läksime kooli, seal meeldis mulle õues käimine.
KRISTI: Sodankylä kool jättis väga lihtsa ja koduse mulje. Klasside nimed olid raamatutest võetud: Vahtramäe, Kirsipuude allee, Prostokvašino, 100 aakri mets jt. Välisuksest sisse astudes sattusime avarasse halli, mida kasutati ka sööklana. Igal pool valitses töine meeleolu. Kõik lapsed ja õpetajad olid väga sõbralikud ning abivalmid.
Koolide tutvustused / School introduction
TAAVI: Kolmapäeval sõitsime kooli, kus meile esinesid Soome lapsed. Seejärel tutvustas iga riik oma maad ja kooli. Tutvustuse maksimumpikkuseks oli ette antud 5 minutit, kuid ilmnes, et erinevates riikides on 5 minutit erineva pikkusega :)
KRISTI: Kolmapäeval olime Sodankylä koolis, kus kuulasime-vaatasime kõigi projektis osalevate koolide oma maa ja kooli tutvustusi. Soome laste koor laulis väga südamlikult ja armsasti oma maast.
MERLIN: Soomlaste laulud olid ilusad ning riikide ja koolide tutvustused põnevad. Eriti meeldis mulle Hispaania ettekanne ja nende kooli tutvustav video. See oli väga meeleolukas, kaasa haarav ja uudse nurga alt filmitud.
KRISTI: Kolmapäeval olime Sodankylä koolis, kus kuulasime-vaatasime kõigi projektis osalevate koolide oma maa ja kooli tutvustusi. Soome laste koor laulis väga südamlikult ja armsasti oma maast.
MERLIN: Soomlaste laulud olid ilusad ning riikide ja koolide tutvustused põnevad. Eriti meeldis mulle Hispaania ettekanne ja nende kooli tutvustav video. See oli väga meeleolukas, kaasa haarav ja uudse nurga alt filmitud.
Töötoad koolis / Workshops in school
KRISTIN: Töötoad olid hästi toredad. Õpetajad olid abivalmid.
MERIT: Käisime Soome koolis, kus oli meil väga palju huvitavaid tegevusi, nt: suusatamine, kelgutamine, vorstide küpsetamine, lumesaaniga sõitmine. Eriti meeldis mulle teha nukunäidendit.
KAIDO: Lumesaaniga sõitmine oli päris hirmus. Soomes oli ka päris külm, seega mu käed olid nagu kivistunud.
TAAVI: Peale koolide tutvustusi suundusime töötubadesse, mis pakkusid erinevaid kogemusi: sai sõita mootorsaaniga (siiski küll tagaistmel), punuda saami tehnikas paelu (mis olid osalejariikide lipuvärvides), kaunistada šamaanitrumme ja teha koos muusikat, mängida õues koos koolilastega mänge, küpsetada lõkkel vorsti ja juua kuuma mahla. Suusatatagi sai.
MERLIN: Töötoad olid väga hästi korraldatud ja huvitavad. Kõige rohkem meeldis mulle lumesaanisõit, see oli vägev kogemus. Eriti tore oli, kui saanijuht ütles, et suure hirmu korral võib käed talle ümber panna. Ma siis paningi, KOHE! Ja siis ta kiirendas, nii et ma käsi üha tugevamalt ümber tema surusin. Juht ise muudkui kihistas naeru ja küsis ainult, kas ma kardan (kui olin teda pooleks pigistamas). Aga käte ümber panek oli hea mõte, sest näiteks Kristinil olid toolist kinni hoidmisest tingituna pärast mitu päeva sõidust lihased valusad, minul aga mitte.
KRISTI: Töötubades sai nii laulda, käsitööd teha kui ka mängida ja hullata. Pärast tegusat keskustes veedetud koolipäeva jalutasime Sodankylä keskusesse, kust sai osta suveniire ning maiustusi.
MERIT: Käisime Soome koolis, kus oli meil väga palju huvitavaid tegevusi, nt: suusatamine, kelgutamine, vorstide küpsetamine, lumesaaniga sõitmine. Eriti meeldis mulle teha nukunäidendit.
KAIDO: Lumesaaniga sõitmine oli päris hirmus. Soomes oli ka päris külm, seega mu käed olid nagu kivistunud.
TAAVI: Peale koolide tutvustusi suundusime töötubadesse, mis pakkusid erinevaid kogemusi: sai sõita mootorsaaniga (siiski küll tagaistmel), punuda saami tehnikas paelu (mis olid osalejariikide lipuvärvides), kaunistada šamaanitrumme ja teha koos muusikat, mängida õues koos koolilastega mänge, küpsetada lõkkel vorsti ja juua kuuma mahla. Suusatatagi sai.
MERLIN: Töötoad olid väga hästi korraldatud ja huvitavad. Kõige rohkem meeldis mulle lumesaanisõit, see oli vägev kogemus. Eriti tore oli, kui saanijuht ütles, et suure hirmu korral võib käed talle ümber panna. Ma siis paningi, KOHE! Ja siis ta kiirendas, nii et ma käsi üha tugevamalt ümber tema surusin. Juht ise muudkui kihistas naeru ja küsis ainult, kas ma kardan (kui olin teda pooleks pigistamas). Aga käte ümber panek oli hea mõte, sest näiteks Kristinil olid toolist kinni hoidmisest tingituna pärast mitu päeva sõidust lihased valusad, minul aga mitte.
KRISTI: Töötubades sai nii laulda, käsitööd teha kui ka mängida ja hullata. Pärast tegusat keskustes veedetud koolipäeva jalutasime Sodankylä keskusesse, kust sai osta suveniire ning maiustusi.
Õhtused tegevused kämpingus / Evening activities in the camping center
KRISTIN: Pärast õhtusööki käisime saunas. Saun oli normaalne, kuid oleks võinud olla palju kuumem.
DELIA: Õhtul käisin saunas ja see oli väga hea.
TAAVI: Majutuskohta õhtupimedas tagasi jõudes, ootasid seal ees juba põhjapõdrad. Kolm põtra sõidutasid soovijaid saaniga ning ühte põhjapõtra sai lähemalt uudistada ning anda talle sammalt. Samuti oli kolmapäeva õhtuks esimest korda plaanitud ka saun ja lumes püherdamine. Kui mina sauna jõudsin, oli seal termomeetri järgi 60 kraadi sooja. Lava oli saunavõõrast rahvast täis. Igagi tõsisem leiliviskamine kutsus esile üksikud protestihääled "NO, NO, NO!" Minul aga jalad külmetasid. Kui sauna saabusid Soome meesõpetajad, siis läks ka tõsisemaks saunatamiseks, kuigi kraadid väga palju kõrgemaks ei kerkinud. Üks aktiivsem meesõpetaja viskas leili ja hoidis vestlust üleval. Tema kupatas ka esimese satsi inimesi lumme. Nii mõnelegi soojalt maalt pärit õpilasele-õpetajale hakkas lumes käimine lausa meeldima. Pärast said kõik tol õhtul saunas ja lumes käinud selle kohta mälestuseks tunnistuse.
MERLIN: Naiste-tüdrukute saun sarnanes paljuski Taavi kirjeldatule. Kusagil pool tundi polnud võimalik aru saada, et tegemist on saunaga. Istusin laval ja ootasin, et natukenegi soojem hakkaks. Kõikidel eestlastel oli jahe. Kui üritasime leili visata, kiljus kogu ülejäänud seltskond: "No, no, no!" Ka sauna uks ei püsinud kinni, käis sage edasi-tagasi voorimine ja leili viskamine kaotas oma mõtte. Seega tõstsime Kristini, Meriti ja Deliaga jalgu saunalae poole, et natukenegi sooja saada. Ei tahtnud ju kohe ka teisi külalisi 100 kraadise temperatuuriga ära ehmatada. Mõne jaoks oli saunakogemus ja lumes kümblemine esmakordne. Seega jäime viisakateks ja ootasime, kuni suurem möll mööda saab. Seejärel läks alles tõsiseks soome saunaks lahti, temperatuur tõusis ja viimaks sain minagi koos Haticega (Türgist) lumeinglid tehtud.
KRISTI: Õhtul oli väga mõnus vestelda teiste projektis osalejatega ja käia saunas. Õhtu lõpetas Soome kooli direktor muinasjuturaamatu lugemisega kogu seltskonnale.
DELIA: Õhtul käisin saunas ja see oli väga hea.
TAAVI: Majutuskohta õhtupimedas tagasi jõudes, ootasid seal ees juba põhjapõdrad. Kolm põtra sõidutasid soovijaid saaniga ning ühte põhjapõtra sai lähemalt uudistada ning anda talle sammalt. Samuti oli kolmapäeva õhtuks esimest korda plaanitud ka saun ja lumes püherdamine. Kui mina sauna jõudsin, oli seal termomeetri järgi 60 kraadi sooja. Lava oli saunavõõrast rahvast täis. Igagi tõsisem leiliviskamine kutsus esile üksikud protestihääled "NO, NO, NO!" Minul aga jalad külmetasid. Kui sauna saabusid Soome meesõpetajad, siis läks ka tõsisemaks saunatamiseks, kuigi kraadid väga palju kõrgemaks ei kerkinud. Üks aktiivsem meesõpetaja viskas leili ja hoidis vestlust üleval. Tema kupatas ka esimese satsi inimesi lumme. Nii mõnelegi soojalt maalt pärit õpilasele-õpetajale hakkas lumes käimine lausa meeldima. Pärast said kõik tol õhtul saunas ja lumes käinud selle kohta mälestuseks tunnistuse.
MERLIN: Naiste-tüdrukute saun sarnanes paljuski Taavi kirjeldatule. Kusagil pool tundi polnud võimalik aru saada, et tegemist on saunaga. Istusin laval ja ootasin, et natukenegi soojem hakkaks. Kõikidel eestlastel oli jahe. Kui üritasime leili visata, kiljus kogu ülejäänud seltskond: "No, no, no!" Ka sauna uks ei püsinud kinni, käis sage edasi-tagasi voorimine ja leili viskamine kaotas oma mõtte. Seega tõstsime Kristini, Meriti ja Deliaga jalgu saunalae poole, et natukenegi sooja saada. Ei tahtnud ju kohe ka teisi külalisi 100 kraadise temperatuuriga ära ehmatada. Mõne jaoks oli saunakogemus ja lumes kümblemine esmakordne. Seega jäime viisakateks ja ootasime, kuni suurem möll mööda saab. Seejärel läks alles tõsiseks soome saunaks lahti, temperatuur tõusis ja viimaks sain minagi koos Haticega (Türgist) lumeinglid tehtud.
KRISTI: Õhtul oli väga mõnus vestelda teiste projektis osalejatega ja käia saunas. Õhtu lõpetas Soome kooli direktor muinasjuturaamatu lugemisega kogu seltskonnale.
15.01.2015
Nöörinukkude kinkimine ja nukuteater / Gifting the puppets and puppet theatre
KRISTIN: Teisel päeval pidime samal ajal tõusma. Kui kooli jõudsime, läksime saali ja iga riik pidi oma kooli tutvustama. Peale selle andis iga riik oma nukku ära. Peale seda läksime raamatukokku, et mõelda välja näidend nende nukkudega, mis kingiks saime. Järgmisel päeval tuli näidend lavastada ka teistele. Harjutasime ja harjutasime ning see tuli juba üsna hästi välja.
TAAVI: Iga riik kinkis teistele riikidele oma nuku, mis tähendab, et iga riik sai oma seitsme kaasavõetud nuku asemel endale seitse uut nukku. Ka meie koolilaste Sipsikud said endale uue ja hea kodu. Seejärel hakkas iga riigi grupp ette valmistama näidendit oma uute nukkudega. Kuna nukke oli seitse, aga meil lapsi viis, siis saime endale appi kaks Soome tüdrukut. Algus oli raske. Mõtted ei tahtnud kuidagi tulla. Kui aga algus tehtud sai, siis tuli ideid üksjagu ning valmis sai tore nukunäidend.
KRISTI: Neljapäeva kõige tõsisem töö oli uute nukkudega näidendi mõtlemine ja selle selgeks õppimine. Lapsed olid väga asjalikud ning töised ja tulemus oli meie arvates väga hea.
TAAVI: Iga riik kinkis teistele riikidele oma nuku, mis tähendab, et iga riik sai oma seitsme kaasavõetud nuku asemel endale seitse uut nukku. Ka meie koolilaste Sipsikud said endale uue ja hea kodu. Seejärel hakkas iga riigi grupp ette valmistama näidendit oma uute nukkudega. Kuna nukke oli seitse, aga meil lapsi viis, siis saime endale appi kaks Soome tüdrukut. Algus oli raske. Mõtted ei tahtnud kuidagi tulla. Kui aga algus tehtud sai, siis tuli ideid üksjagu ning valmis sai tore nukunäidend.
KRISTI: Neljapäeva kõige tõsisem töö oli uute nukkudega näidendi mõtlemine ja selle selgeks õppimine. Lapsed olid väga asjalikud ning töised ja tulemus oli meie arvates väga hea.
Virmaliste keskus ja räätsamatk /Aurora borealis and snow shue walking
MERIT: Virmaliste
vaatamise hoones nägin ma palju videoid virmalistest ja sain juurde teadmisi nende
kohta. Lisaks kingiti meile postkaart.
TAAVI: Pärast lõunat viidi meid jälle keset metsa, kus igaüks sai teha räätsadega väikese retke. Sel ajal kui pool gruppi räätsadega metsa all paterdas, näidati teisele poolele grupist virmalistest videoid ja pilte ning räägiti sellest, kuidas virmalised üldse tekivad.
KRISTI: Aurora (ehk virmaliste) keskuses räägiti meile legende virmaliste sünniloost. Tähtsal kohal legendides oli rebane, kelle sabaga tuled taevasse joonistati. Räätsadega matkamisega saadi päris hästi hakkama, kuigi lumi oli tõesti väga sügav.
TAAVI: Pärast lõunat viidi meid jälle keset metsa, kus igaüks sai teha räätsadega väikese retke. Sel ajal kui pool gruppi räätsadega metsa all paterdas, näidati teisele poolele grupist virmalistest videoid ja pilte ning räägiti sellest, kuidas virmalised üldse tekivad.
KRISTI: Aurora (ehk virmaliste) keskuses räägiti meile legende virmaliste sünniloost. Tähtsal kohal legendides oli rebane, kelle sabaga tuled taevasse joonistati. Räätsadega matkamisega saadi päris hästi hakkama, kuigi lumi oli tõesti väga sügav.
Õhtused tegevused kämpingus / Evening activities in the camping center
MERIT: Soome reis oli väga tore ja põnev kogemus. Sain teada, kui tähtis on inimestega suhelda ja sõbraks saada. Soomes sain sõpradeks hispaanlaste ja türklastega. Hispaania tüdrukutega sain kõige paremini läbi. Kui me majutuskohas ööbisime, oli meil iga õhtu plaanis mängida kaardimängu. Rääkisime üksteisele oma kodust ja koolist ning paljustki muust. Vahetasime ka e-maile.
TAAVI: Sellel õhtul oli samuti saun, kuid enam polnud see nii eksootiline kui eelmisel õhtul.
MERLIN: Lauajalgpall oli üks tõeliselt tore ja rahvsuvaheline mäng. Keeleoskus polnud oluline, sest peamiselt kostus kas tramaatiline ja meeleheitlik: "No, no, no!!!!!" või võiduhõnguline: "Yes, yes, yes!!!!!!" Mäng köitis nii noori kui vanu ning nii naisi/tüdrukuid kui mehi/poisse. Oli lõbus ja põnev!
TAAVI: Sellel õhtul oli samuti saun, kuid enam polnud see nii eksootiline kui eelmisel õhtul.
MERLIN: Lauajalgpall oli üks tõeliselt tore ja rahvsuvaheline mäng. Keeleoskus polnud oluline, sest peamiselt kostus kas tramaatiline ja meeleheitlik: "No, no, no!!!!!" või võiduhõnguline: "Yes, yes, yes!!!!!!" Mäng köitis nii noori kui vanu ning nii naisi/tüdrukuid kui mehi/poisse. Oli lõbus ja põnev!
16.01.2015
Nukuteater ja lahkumine koolist/Puppet theatre and leaving at school
KRISTIN: Kolmanda päeva hommikul pidime palju varem tõusta, et enda asjad kokku panna. Seejärel jätsime hüvasti nende toredate inimestega, kes seal olid. Ja nii hakkasimegi kooli poole minema. Lavastasime näidendi ära ja samal ajal filmiti seda. Hakkas lõuna. Sõime ära ja läksime saali. Saalis vaatasime kõikide tehtud näidendeid. See oli väga tore. Ja ka koolis pidime väga lahedate inimestega hüvasti jätma. Siis algas sõit Rovaniemi Jõuluvana juurde ja hotelli.
DELIA: Kolmandal päeval saime me teised nukkud ja pidime nendega näidendi tegema.
TAAVI: Reede hommikupoolikul Harjutasime näidendi paar korda läbi ja seejärel võeti see videosse. Kui kõigi gruppide videod olid üles filmitud ja nipet-näpet töödeldud, siis koguneti kooli auditooriumisse ning hakati neid vaatama. Videote vaatamise järel tänati üksteist ning anti üle koolipoolsed kingitused iga riigi koordinaatoritele. Pärast hüvastijätte istuti bussi ja sõit hakkas Rovaniemi poole.
KRISTI: Hommikul salvestati kõigi gruppide eelmisel päeval õpitud nukuetendused, mida siis hiljem ühiselt saalis vaadati. Jäeti hüvasti oma uute Soome sõpradega ja liikusime Rovaniemisse.
DELIA: Kolmandal päeval saime me teised nukkud ja pidime nendega näidendi tegema.
TAAVI: Reede hommikupoolikul Harjutasime näidendi paar korda läbi ja seejärel võeti see videosse. Kui kõigi gruppide videod olid üles filmitud ja nipet-näpet töödeldud, siis koguneti kooli auditooriumisse ning hakati neid vaatama. Videote vaatamise järel tänati üksteist ning anti üle koolipoolsed kingitused iga riigi koordinaatoritele. Pärast hüvastijätte istuti bussi ja sõit hakkas Rovaniemi poole.
KRISTI: Hommikul salvestati kõigi gruppide eelmisel päeval õpitud nukuetendused, mida siis hiljem ühiselt saalis vaadati. Jäeti hüvasti oma uute Soome sõpradega ja liikusime Rovaniemisse.
Põhjapolaarjoon ja Jõuluvana küla / Arctic Circle and Santa Claus Village
MERIT: Käisime Jõulumaal, kus ületasime polaarjoone. Kohusime ka Jõuluvana ja päkapikkudega.
Saime teha Jõuluvanaga pilti ka. Seal oli veel palju poode, kust sai osta
suveniire ja palju muud. Kõik, mis seal ümbruses oli, meenutas mulle jõule.
TAAVI: Seda Jõuluvana ja seda tunnet, mida mina oma lapsepõlvest mäletasin, enam ei olnud. Olid hoopis raha küsivad päkapikud ja poed. Vahva võimalus oli siiski jõuluvana postkontoris endale või kellelegi teisele järgmisteks jõuludeks jõulukaart saata.
KRISTI: Jõuluvana külas tundus kõik üpris kommertslik, enamus majakesi olid poed, kust suveniire osta. Jõulutunnet tekitas kõige enam vast Jõuluvana kontor, kust oli võimalik saata postkaarte või kirjutada Jõuluvanale endale.
MERLIN: Ka minule tundus jõuluvana külastus esmalt kuidagi kommertslik. Ühe pildi ja video eest koos Jõuluvanaga tuli maksta 40 eurot. Ühe toreda mälestuse ja emotsiooni eest oli seda kuidagi natuke liiga palju. Samas aga õnnestus mul tänu Kristinile ja Meritile kohtuda ühe teise, palju toredama Jõuluvanaga, kes samuti seal külas tegutses. Vat oli see alles lahe "vana" - sõbralik, viskas nalja, oli muidu muhe ja lahke ning seda kõike 40 eurot soodsamalt ehk tasuta. Ja kui ta viimaks püsti tõusis, et minna lastele kinke jagama, siis jäi mul tõesti suu imestusest lahti - ta oli minust ikka palju-palju pikem. Olin talle vaid õlani. Ühesõnaga sai kohe pikalt-pikalt alt ülesse vaadata. Vot selline mees oli! Luban, et sellel aastal olen kohe mitu korda parem, lahkem, abivalmim, tublim jne, et oma kommid päkapikult välja teenida! Ühtlasi oli ka väga tore endale ning lähedastele jõuluvana postkontorist tervituskaarti saata. Kui kõik hästi läheb, siis jõuavad need enne 24. detsembrit 2015 aastal kohale. Ootan juba põnevusega, sest kätte saamise ajaks on kindlasti tekst, mida kirja panin, ununenud.
TAAVI: Seda Jõuluvana ja seda tunnet, mida mina oma lapsepõlvest mäletasin, enam ei olnud. Olid hoopis raha küsivad päkapikud ja poed. Vahva võimalus oli siiski jõuluvana postkontoris endale või kellelegi teisele järgmisteks jõuludeks jõulukaart saata.
KRISTI: Jõuluvana külas tundus kõik üpris kommertslik, enamus majakesi olid poed, kust suveniire osta. Jõulutunnet tekitas kõige enam vast Jõuluvana kontor, kust oli võimalik saata postkaarte või kirjutada Jõuluvanale endale.
MERLIN: Ka minule tundus jõuluvana külastus esmalt kuidagi kommertslik. Ühe pildi ja video eest koos Jõuluvanaga tuli maksta 40 eurot. Ühe toreda mälestuse ja emotsiooni eest oli seda kuidagi natuke liiga palju. Samas aga õnnestus mul tänu Kristinile ja Meritile kohtuda ühe teise, palju toredama Jõuluvanaga, kes samuti seal külas tegutses. Vat oli see alles lahe "vana" - sõbralik, viskas nalja, oli muidu muhe ja lahke ning seda kõike 40 eurot soodsamalt ehk tasuta. Ja kui ta viimaks püsti tõusis, et minna lastele kinke jagama, siis jäi mul tõesti suu imestusest lahti - ta oli minust ikka palju-palju pikem. Olin talle vaid õlani. Ühesõnaga sai kohe pikalt-pikalt alt ülesse vaadata. Vot selline mees oli! Luban, et sellel aastal olen kohe mitu korda parem, lahkem, abivalmim, tublim jne, et oma kommid päkapikult välja teenida! Ühtlasi oli ka väga tore endale ning lähedastele jõuluvana postkontorist tervituskaarti saata. Kui kõik hästi läheb, siis jõuavad need enne 24. detsembrit 2015 aastal kohale. Ootan juba põnevusega, sest kätte saamise ajaks on kindlasti tekst, mida kirja panin, ununenud.
Hotell "Aakenus" ja õhtusöök / Hotel "Aakenus" and the dinner
KRISTIN: Hotelli toad olid väiksed, aga muidu väga normaalsed.
KAIDO: Mulle meeldis hotellis ööbida.
TAAVI: Pärast Jõuluvana(de) külastamist suundusime Rovaniemisse, kus seadsime ennast hotelli sisse ning käisime kõik koos väljas õhtust söömas.
KRISTI: Õhtul käisime kõik koos Rovaniemis PizzaRax-is söömas. See oli vist lastele kõige meelepärasem söögiaeg reisi jooksul. Valikus oli palju erinevaid pizzasid, pastasid, salateid, limonaade, jäätist ja kõike täpselt nii palju, kui süüa jaksad. Hotell oli hubane ja mugav. Voodi tundus pärast pikka bussireisi, tunde jõulukülas poodlemist ja õhtust pizzaeinet igatahes väga mõnus.
MERLIN: Õhtusöök pitsarestoranis maksis täiskasvanule vaid 9.90 ja süüa võis palju mahtus. Lisaks suurepärasele salatile ja imemaitsvale mereandide pitsale, sai end hiljem masinajäätisest ja Muumi kummikommidest kurguni täis söödud. Mõnus üleküllus! Selline toidukoht võiks meil Põlvas ka olemas olla. Alati soe ja värske toit, mitmekülgne valik, rohkelt ruumi kõigile ning soodne hind.
KAIDO: Mulle meeldis hotellis ööbida.
TAAVI: Pärast Jõuluvana(de) külastamist suundusime Rovaniemisse, kus seadsime ennast hotelli sisse ning käisime kõik koos väljas õhtust söömas.
KRISTI: Õhtul käisime kõik koos Rovaniemis PizzaRax-is söömas. See oli vist lastele kõige meelepärasem söögiaeg reisi jooksul. Valikus oli palju erinevaid pizzasid, pastasid, salateid, limonaade, jäätist ja kõike täpselt nii palju, kui süüa jaksad. Hotell oli hubane ja mugav. Voodi tundus pärast pikka bussireisi, tunde jõulukülas poodlemist ja õhtust pizzaeinet igatahes väga mõnus.
MERLIN: Õhtusöök pitsarestoranis maksis täiskasvanule vaid 9.90 ja süüa võis palju mahtus. Lisaks suurepärasele salatile ja imemaitsvale mereandide pitsale, sai end hiljem masinajäätisest ja Muumi kummikommidest kurguni täis söödud. Mõnus üleküllus! Selline toidukoht võiks meil Põlvas ka olemas olla. Alati soe ja värske toit, mitmekülgne valik, rohkelt ruumi kõigile ning soodne hind.
17.01.2015
Pilke ja Arktikumi külastus / Visiting Pike and Arktikum
KRISTIN: Neljandal päeval ärkasime üsnagi vara, et süüa ja siis minna PILKE metsandusmuuseumi. Seal oli väga-väga tore. Aeg läks nii kiiresti. Eriti lahe oli koos Merlini, Meriti ja JJ-ga laulmine :D Hiljem läksime Arktikumi muuseumi, kus olid vana-aja asjad. Söök oli seal täitsa hea. Ja peale selle oli vaba aeg. Kõik läksid poodidesse.
MERIT: Tegevuskeskuses räägiti meile Soome metsadest ja puudest. Saime ka palju asju ise ära katsetada. Laulsime karaoket ja tegime palju muudki. Käisime ka muuseumis, kus räägiti meile lähemalt Soome ja Rovaniemi ajaloost. Nägime riideid, mida vanal ajal kanti. Kahju, et pilti ei lubatud teha.
TAAVI: Laupäeval jalutasime hotelli lähedal olevatesse teaduskeskustesse. Esimene neist kandis nime Pilke ja see tutvustas metsa kasutamist Soomes. Seal oli võimalik simulaatoriga harvesteriga töötamist proovida, päris harvesteri sisse ja alla ronida, proovida kätt laskmissimulaatoril ning
laulda karaoket, kus kõik valikus olevad (peamiselt soomekeelsed) laulud olid seotud metsaga. Pilkest suundusime edasi kõrvalasuvaase Arktikumi, kus tutvustati nii Põhja-Soome kultuuri, ajalugu, geoloogiat ja loodust.
KRISTI: Pilke keskus oli väga huvitav, sest see polnud lihtsalt muuseum, vaid kõike sai käega katsuda ja ise katsetada. Arktikum jättis väga võimsa mulje. Kõrged laed ja võlvkaared. Eksponaatidega polnud üle pingutatud, vaid oli ka vaba ruumi, seega aega asju vaadelda ning meelde jätta.
MERLIN: Pilkes oli äärmiselt põnev - nii relvaga ringi vehkida, WC paberi tihedust võrrelda, metsatöö masinatesse ronida kui ka puiduimitatsioonilisi pilte endast jäädvustada. Kõige rohkem võttis südame puperdama soome keelne karaoke, kus sõnadest aru saamise ja viisi pidamisega oli suuri raskusi. Samas aga saatis kogu tegevust üks suur naermine ning meeletult mõnus feeling. Aitäh Kristin, Merit ja JJ! See oli unustamatu (igas mõttes).
MERIT: Tegevuskeskuses räägiti meile Soome metsadest ja puudest. Saime ka palju asju ise ära katsetada. Laulsime karaoket ja tegime palju muudki. Käisime ka muuseumis, kus räägiti meile lähemalt Soome ja Rovaniemi ajaloost. Nägime riideid, mida vanal ajal kanti. Kahju, et pilti ei lubatud teha.
TAAVI: Laupäeval jalutasime hotelli lähedal olevatesse teaduskeskustesse. Esimene neist kandis nime Pilke ja see tutvustas metsa kasutamist Soomes. Seal oli võimalik simulaatoriga harvesteriga töötamist proovida, päris harvesteri sisse ja alla ronida, proovida kätt laskmissimulaatoril ning
laulda karaoket, kus kõik valikus olevad (peamiselt soomekeelsed) laulud olid seotud metsaga. Pilkest suundusime edasi kõrvalasuvaase Arktikumi, kus tutvustati nii Põhja-Soome kultuuri, ajalugu, geoloogiat ja loodust.
KRISTI: Pilke keskus oli väga huvitav, sest see polnud lihtsalt muuseum, vaid kõike sai käega katsuda ja ise katsetada. Arktikum jättis väga võimsa mulje. Kõrged laed ja võlvkaared. Eksponaatidega polnud üle pingutatud, vaid oli ka vaba ruumi, seega aega asju vaadelda ning meelde jätta.
MERLIN: Pilkes oli äärmiselt põnev - nii relvaga ringi vehkida, WC paberi tihedust võrrelda, metsatöö masinatesse ronida kui ka puiduimitatsioonilisi pilte endast jäädvustada. Kõige rohkem võttis südame puperdama soome keelne karaoke, kus sõnadest aru saamise ja viisi pidamisega oli suuri raskusi. Samas aga saatis kogu tegevust üks suur naermine ning meeletult mõnus feeling. Aitäh Kristin, Merit ja JJ! See oli unustamatu (igas mõttes).
Õhtusöök Lauritalos / Dinner at the Lauritalo
TAAVI: Õhtul olid kõik grupid palutud õhtusöögile kunagisse talumajja, mida nüüd oli võimalik erinevateks üritusteks reserveerida. Söögiks pakuti kartuliputru põhjapõdralihaga, magustoiduks küpsetatud juustu murakamoosiga. Keelekasteks sai muuhulgas kõrvale rüübata kodust kalja. Pärast hotelli jõudes tuli asuda aga pakkima, sest lahkuma pidi juba varahommikul.
KRISTI: Õhtusöögist jäävad meelde kodune rehetare ja eksootilised road: põhjapõdraliha ning soe lapi juust murakamoosiga.
MERLIN: Traditsiooniline põhjapõder oli väga maitsev, samuti magustoiduks olev lapi juust ja murakamoos. Sellest õhtust aga eriti meelde jäävad lusikatrikid, mida päris ohtralt sai proovitud.
KRISTI: Õhtusöögist jäävad meelde kodune rehetare ja eksootilised road: põhjapõdraliha ning soe lapi juust murakamoosiga.
MERLIN: Traditsiooniline põhjapõder oli väga maitsev, samuti magustoiduks olev lapi juust ja murakamoos. Sellest õhtust aga eriti meelde jäävad lusikatrikid, mida päris ohtralt sai proovitud.
18.01.2015
Lendame tagasi koju / Flying back to home
KRISTIN: Viiendal päeval hakkasime pakkima asju. Väga kahju oli ära minna, kuna see õhkkond ja inimesed olid lihtsalt väga toredad. Läksime Rovaniemi lennujaama ja siis algas lend Helsingi ja sealt veel Tallinna. Väga hea oli tagasi koduriigis olla. Tallinnast Tartu sõit oli väga väsitav, magasin peaaegu terve tee. Jõudsime Tartu ja sellele järgnes sõit Põlvasse. Väga tore oli, et vanemad said meile Tartusse järgi tulla. Kui jõudsime Põlvasse, olid kõik väga väsinud. Reis läks nii kiiresti. Alles mõtlesin, kuna see aeg tuleb, kuid juba läbigi.
MERIT: Kõige rohkem meeldis mulle sõita lennukiga, sest pilvedes oli lahe sõita. Vaade oli väga ilus.
DELIA: Viimasel päeval oli aeg koju minna ja ma läksime lennujaama. Sealt edasi Helsingise, kus olime natuke. Helsingist läksime lennukiga Tallinnasse. Kui ma koju jõudsin, siis olin väga väsinud, aga vähemalt reis õnnestus.
TAAVI: Pühapäev. Lahkumispäev. Jäeti üksteisega hüvasti ja siis bussi peale, et lennujaama sõita. Meie kodutee pidi olema tagurpidi tagasi. Suurem viperus juhtus õnneks reisi alguspooles ära. Lennuki start hilines peaaegu 45 minutit ühe mootori süsteemis ilmnenud probleemi tõttu. Taevast alla me ei kukkunud ja jõudsime ikkagi piisava ajavaruga Helsingisse. Helsingist jälle hopsti Tallinnasse ning sealt bussiga Tartusse, kust igaüks erineval viisil koju suundus.
KRISTI: Kojusõidul oli eriti vahva lennukis ekraanilt jälgida kui kiiresti, kui kõrgel täpselt lennatakse ja kui palju aega jääb maandumiseni. Ehkki Rovaniemis lennu start hilines, jõudsime piisavalt vara Helsingisse ning saime oma lendu Tallinnasse veel oodata. Kodutee läks aga kiiresti ning ladusalt. Tänud Kristini vanematele, kes Tartusse meile vastu tulid.
MERIT: Kõige rohkem meeldis mulle sõita lennukiga, sest pilvedes oli lahe sõita. Vaade oli väga ilus.
DELIA: Viimasel päeval oli aeg koju minna ja ma läksime lennujaama. Sealt edasi Helsingise, kus olime natuke. Helsingist läksime lennukiga Tallinnasse. Kui ma koju jõudsin, siis olin väga väsinud, aga vähemalt reis õnnestus.
TAAVI: Pühapäev. Lahkumispäev. Jäeti üksteisega hüvasti ja siis bussi peale, et lennujaama sõita. Meie kodutee pidi olema tagurpidi tagasi. Suurem viperus juhtus õnneks reisi alguspooles ära. Lennuki start hilines peaaegu 45 minutit ühe mootori süsteemis ilmnenud probleemi tõttu. Taevast alla me ei kukkunud ja jõudsime ikkagi piisava ajavaruga Helsingisse. Helsingist jälle hopsti Tallinnasse ning sealt bussiga Tartusse, kust igaüks erineval viisil koju suundus.
KRISTI: Kojusõidul oli eriti vahva lennukis ekraanilt jälgida kui kiiresti, kui kõrgel täpselt lennatakse ja kui palju aega jääb maandumiseni. Ehkki Rovaniemis lennu start hilines, jõudsime piisavalt vara Helsingisse ning saime oma lendu Tallinnasse veel oodata. Kodutee läks aga kiiresti ning ladusalt. Tänud Kristini vanematele, kes Tartusse meile vastu tulid.
KRISTIN: Saime endale väga palju sõpru. Reis oli nii-nii tore, et järgmine kordki võib minna :)
MERIT: Soome reis oli üks toredamaid asju minu elus. Uute inimestega tutvumine on mulle tähtis ja see oli tõesti tore. Kui keegi mult küsiks, kas ma sooviksin seda korrata, siis ütleksin, et soovin korrata seda veel ja veel.
KAIDO: See oli minu esimene välisreis ja meeldis mulle väga.
KRISTI: Reisist jäävad mulle väga soojad tunded. Kogu projektis osalev seltskond erinevaid inimesi on lihtsalt fantastilised. Meie kooli vahvad lapsed, kes said suhtlemisega vabalt hakkama ja soetasid endale mitmeid sõpru. Soome vapustavalt ilus loodus. Soome inimesed (nii õpetajad kui ka lapsed) on erakordselt soojad, abivalmid, sõbralikud ning mitte jälgegi põhjamaa külmusest.
MERLIN: Nagu eelmisedki reisid, oli ka reis Soome, unustamatuid hetki täis. Tore oli kohata vanu tuttavaid ning tutvuda uute, toredate inimestega. Projektis osalemine loob hea võimaluse mõistmaks, kui sarnased või siis ka erinevad me võrreldes teiste rahvustega tegelikult oleme. Vastuvõtt Soomes oli soe ja südamlik. Kõik oli hästi korraldatud ning tegevused pakkusid palju siirast rõõmu. Ja nii uskumatult, kui see ka ei kõla, ma igatsesin kõiki Comeniuse projektis osalejaid juba siis, kui me tegelikult polnud veel hüvasti jätnudki. Iga kord muutub lahkumine üha raskemaks, sest koos olemine on nii tore. Ainukeseks lohutuseks on, et peagi ootab ees uus (neljas ja viimane) kohtumine Türgis. On, mida oodata!
MERIT: Soome reis oli üks toredamaid asju minu elus. Uute inimestega tutvumine on mulle tähtis ja see oli tõesti tore. Kui keegi mult küsiks, kas ma sooviksin seda korrata, siis ütleksin, et soovin korrata seda veel ja veel.
KAIDO: See oli minu esimene välisreis ja meeldis mulle väga.
KRISTI: Reisist jäävad mulle väga soojad tunded. Kogu projektis osalev seltskond erinevaid inimesi on lihtsalt fantastilised. Meie kooli vahvad lapsed, kes said suhtlemisega vabalt hakkama ja soetasid endale mitmeid sõpru. Soome vapustavalt ilus loodus. Soome inimesed (nii õpetajad kui ka lapsed) on erakordselt soojad, abivalmid, sõbralikud ning mitte jälgegi põhjamaa külmusest.
MERLIN: Nagu eelmisedki reisid, oli ka reis Soome, unustamatuid hetki täis. Tore oli kohata vanu tuttavaid ning tutvuda uute, toredate inimestega. Projektis osalemine loob hea võimaluse mõistmaks, kui sarnased või siis ka erinevad me võrreldes teiste rahvustega tegelikult oleme. Vastuvõtt Soomes oli soe ja südamlik. Kõik oli hästi korraldatud ning tegevused pakkusid palju siirast rõõmu. Ja nii uskumatult, kui see ka ei kõla, ma igatsesin kõiki Comeniuse projektis osalejaid juba siis, kui me tegelikult polnud veel hüvasti jätnudki. Iga kord muutub lahkumine üha raskemaks, sest koos olemine on nii tore. Ainukeseks lohutuseks on, et peagi ootab ees uus (neljas ja viimane) kohtumine Türgis. On, mida oodata!